Uurisin siis veebist ka, et mismoodi soovitatakse tomateid kuivatada.
Enamus kusjuures soovitab seemned eemaldada ja väikesed tomatid pooleks lõigata, mõned lõikavad ka viiludeks. Mina tahaks ikka seemned alles jätta, juba sellepärast, et nad maitsevad nii head. Eemaldasin ainult rohelise viljakinnituse otsa.
Eile panin uue satsi kuivama ja seekord tõstsin esimese kuivamistunni temperatuuri 50C kanti. Tomatid viilutasin ettevaatlikult ära, niiet iga viilu sisse jäid seemned ja alles. Eelnevalt pesin üle kõik paraflex-lehed ja ka tomatid, et ei oleks hallituse ohtu. Tagantjärgi mõtlen, et eks ma ise olen ka juhm, sest vahepeal oli tomatitega koos kuivatis veel seesamiküpsis ning eks sealt see hallitus või pärm tuligi. Niiet sel nädalal ei mingit küpsist enam. Peale esimest tundi oli õrn kuivanud kiht juba tomati ülakülgedel olemas. Nüüd tõstsin tomatid teisele, ilma paraflex-leheta raamile, mille põhjas on augaud ja keerasin viiludel ka teise külje. Tunni pooleteise pärast keerasin uuesti. Siis võtsin juba temp 41C peale ning võis märgata, et viilud hakkasid vähem kinni jääma. Töötab! Veel paar keeramist ja täna hommikuks on nad juba peaeegu valmis! Kasutasin vaid kolme raami 9-st, sest ilmselt on niiskus seal sees suht suur, aga ikkagi alustuseks on hea. Võibolla järgmine kord panen rohkem...
Panin veel tähele, et kuivatamiseks peaks tomat olema üleni küps, võimalikult plekkideta (muidu toon pärmi juba kaasa koos muljututd kohaga) ning soovitavalt lihatomati tõugu. Maitselt muidugi miski üle "Vilja ja "Malle " ei saa, kuid need kipuvad olema seest rohelised ja tundlikud muljumisele, samuti on neil palju seemneid ja lahtist mahla. Eks kuivatan neid edaspidi, kui tehnoloogia selge. Praegu läks loosi lihatomat "Jenna"
No comments:
Post a Comment