Hapukapsaid tegin ka- kuna kapsariivi ei ole, siis käsitsi. Mulle tundus, et mida kitsamad liistud lõigata, seda mõnusam on süüa ja mahl tuleb ka kiiremini välja. Lõikumine on üsna nüri töö, järgmiseks korraks hangin ilmselt juurviljakoorija. Juurde riivisin porgandeid (vähemalt seda saab köögikombainiga teha).
Seemneks sai lisatud mõnisada grammi turult toodud värsket hapukapsast, poetasin siia-sinna oma kapsaste vahele. Kuna klaaspurgis ei julge kuidagi riskida seda pudrunuiaga-mahla-väljatampimise-värki ette võtta, siis kasutasin lameda ja laia põhjaga plastämbrit.
Tampimine käib nii: kiht kapsast, veidi porgandiga läbi segada, köömneid ja soola (tunde järgi panin) ja pudrunuiaga tampida. Siis uus kiht kapsaid jne. Nuiaga tuleb üsna kõvasti lüüa ja ega see mahl alguses kohe välja ei taha tulla. Pärast neljandat kihti hakkas alles looma. Siis tampisin ettevaatlikumalt, muidu kippus mahl laiali pritsima. Mul oli selline madalama servaga ämber. Pärast tõstsin purkidesse ümber. Ühest kapsast sai 4,5 liitrit kapsamassi kui väga tihedaks vajutada. Mingi osa kapsast oli sellks ajaks suhu kadunud ning klaasitäis mahla jäi üle ka. Kapsajuppide peale keerasin neljaks ühe suure kapsalehe, teelusikad panin risti purgi sisse kapsalehte vajutama, praegu tundusid asja ära ajavat ja pinnale midagi ei kerkinud.
Kellegi blogis kirjutati, et noorel kuul tuleb hapendamine välja, vanal kuul mitte. Need kapsad on igatahes kahaneva kuuga...
Esimese päevaga läks kapsavesi limaseks ja teised kaks päeva eraldus palju gaasimulle, niiet purgid ajasid kogu aeg mahla üle serva välja. Vahepeal tundus, et purki mahla ei jäägi, kapsaliblede vahele tekkis nii palju mullikesi. Kolmandal päeval peale hapnema panemist gaasi enam juurde ei tekkinud ning arvasin, et asi võiks valmis olla. Limase osa tõstsin lusikaga ära, samuti kapsalehe, mille viskasin igaks juhuks minema. Mees maitses ja ütles, et kapsas on hea, ainult et maitseb väga köömne järgi. Ilmselt läksin nendega pisut hoogu.
No comments:
Post a Comment