India mereriis

Vahepeal on olnud nii kiire, et pole aega saanud blogida. Minu suur uudis on see, et mul on uus koduloom: india mereriis (suured tänud Katrinile).

Selline soolakristallide moodi loom, millega saab teha kääritatud jooki. Minule meenutab natuke kalja ja ilmselt on seal ka pisuke kraad sees. Enamus kasvatajaid soovitavad teda kasvatada suhkruvees, kuid mina, kui suhkrut mitte armastav inimene, panin algatuseks mett. 15-20 rosinat tuleb ka lisada. Minu info pärineb põhiliselt siit allikast: http://www.rate.ee/blog/1146062/india-mereriis

Hoidsin toas, üle purgi panin õhukese sünteetilise kanga äädikakärbeste vastu. Kahepäevane tõmmis on supermõnus. Olen aru saanud, et seen ei talu metalli, st mitte segada metalllusikaga ega kurnata metallsõelal. Paar korda unustasin, kuid vahet ei ole täheldanud seene elulemusele mitte mingisugust... Kõige kangem tõmmis, mida olen teinud, on nelja päevane. Kahtlustan, et kui kauem hoida, siis sureb seen sinna sisse ära. Kuival ja loputatuna peaks säilima külmkapis kuni viis päeva, siis tahab jälle süüa saada (seda ei ole veel katsetanud).

Kuidagi murelikuks tegi, et kasvatasin mis ma kasvatasin, kuid seenekogus ei suurenenud karvavõrdki. Loputades panin veel peene riide sõelale peale, et midagi kaduma ei läheks- ikka mitte midagi.

Proovisin siis suhkruga (rafineerimata roosuhkur, ka pildil on roosuhkrulahus, seen ise purgi põhjas), mida uhasin 4 suurt supilusikatäit liitri vee kohta. Esimese 12 h lõpuks tundus juba silma järgi, et seent on poole rohkem. Lõpuks, 2 päeva möödudes, kui asi valmis ja seene pesemiseks läks, sain aru, et nii oligi. Suhkruga jook on ikka täiesti teise maitsega ka. Rafineerimata pruun suhkur annab annab mõrkja, kohati isegi kibeda (kuid üldse mitte ebameeldiva) varjundi, mis meenutab õlut. Meega jäi maitse ilmselgelt mahedam. Suhkruga tehtud joogil oli samas väga ilus tumepruun värv, kui hinnata kaubanduslikku välimust. Ja nüüd on mul osa seent külmkapis ootel. Seda ma siis tahtsin. Võibolla homme võtan ennast kokku ja proovin, kuidas see maitseb, kuigi netimaterjali järgi seent ennast ilmselt keegi ei söö. Jagatakse sõpradele või läheb prügikasti.

Mee-ideed ei tahtnud veel maha matta: panin seenele 4-5 lusikatäit mett koos paarikümne rosinaga. Mis selgus - peale kolmepäevast ootamist ei olnud seen meega hakkama saanud, meevesi oli veel tuntavalt magus, st sisaldas palju jääksuhkrut. Samas ka orgaanilisi happeid oli palju, võibolla tekib neid meest kuidagi rohkem? Seene kogus polnud ka suurenenud. Võibolla mul on siis sattunud suhkruga treenitud alamvorm, mis mee suhtes kuidagi auksotroof vms?

Publish Post