Kommid

Mida teha, kui on suur-suur magusaisu?

Rakendada ära oma viimased toorkakaovõi jäänused.

1 banaan

peotäis rosinaid

peotäis kuivatatud mustikaid

väike lusikatäis mett

Saumikseriga purustasin kõik kokku ühtlaseks massiks.

Sulatasin kakaovõi ja segasin kakaopulbriga kokku.

Segasin kõik kokku ja valasin tühja assortiikommi karpi, mille vormide põhja oli suvaliselt puistatud terveid rosinaid. Ja kogu kupatus korraks sügavkülma.

Rosinad karbi põhjas oli viga, ilma oleks võibolla olnud jälle liiga hea.

Said otsa niiet pilti ka ei jõudnud teha.

Varsseller

Kuhu kadus 4 kilo varssellerit?

Ühte pooleteiseliitrisse purki. Pärast kuivatamist. Purk täis ei saaud :D

Kõrval purgis paistab see, mis jäi järgi suurest korvitäiest tatikatest, samuti kuivatatud ja siis kohvimasinatatud. Vaene masin pole oma elus veel kohviube näinudki...

Minu esimesed hapukapsad

Hapukapsaid tegin ka- kuna kapsariivi ei ole, siis käsitsi. Mulle tundus, et mida kitsamad liistud lõigata, seda mõnusam on süüa ja mahl tuleb ka kiiremini välja. Lõikumine on üsna nüri töö, järgmiseks korraks hangin ilmselt juurviljakoorija. Juurde riivisin porgandeid (vähemalt seda saab köögikombainiga teha).

Seemneks sai lisatud mõnisada grammi turult toodud värsket hapukapsast, poetasin siia-sinna oma kapsaste vahele. Kuna klaaspurgis ei julge kuidagi riskida seda pudrunuiaga-mahla-väljatampimise-värki ette võtta, siis kasutasin lameda ja laia põhjaga plastämbrit.

Tampimine käib nii: kiht kapsast, veidi porgandiga läbi segada, köömneid ja soola (tunde järgi panin) ja pudrunuiaga tampida. Siis uus kiht kapsaid jne. Nuiaga tuleb üsna kõvasti lüüa ja ega see mahl alguses kohe välja ei taha tulla. Pärast neljandat kihti hakkas alles looma. Siis tampisin ettevaatlikumalt, muidu kippus mahl laiali pritsima. Mul oli selline madalama servaga ämber. Pärast tõstsin purkidesse ümber. Ühest kapsast sai 4,5 liitrit kapsamassi kui väga tihedaks vajutada. Mingi osa kapsast oli sellks ajaks suhu kadunud ning klaasitäis mahla jäi üle ka. Kapsajuppide peale keerasin neljaks ühe suure kapsalehe, teelusikad panin risti purgi sisse kapsalehte vajutama, praegu tundusid asja ära ajavat ja pinnale midagi ei kerkinud.

Kellegi blogis kirjutati, et noorel kuul tuleb hapendamine välja, vanal kuul mitte. Need kapsad on igatahes kahaneva kuuga...

Esimese päevaga läks kapsavesi limaseks ja teised kaks päeva eraldus palju gaasimulle, niiet purgid ajasid kogu aeg mahla üle serva välja. Vahepeal tundus, et purki mahla ei jäägi, kapsaliblede vahele tekkis nii palju mullikesi. Kolmandal päeval peale hapnema panemist gaasi enam juurde ei tekkinud ning arvasin, et asi võiks valmis olla. Limase osa tõstsin lusikaga ära, samuti kapsalehe, mille viskasin igaks juhuks minema. Mees maitses ja ütles, et kapsas on hea, ainult et maitseb väga köömne järgi. Ilmselt läksin nendega pisut hoogu.

Hapendatud õunad

Hapendamine on minu jaoks suhteliselt uus asi, suvel paar korda hapendasin kurke ja siiani on see kogu kogemus.

Valisin välja rohelisemad ning tugevamad Antoonovkad, pesin need harjaga ükshaaval üle ning lõikasin välja plekilised kohad. Algul plaanisin hapendada terveid õunu, kuid plekkide tõttu läks see plaan luhta. Pealegi selgus, et tervelt purgisuust sisse enamus õuntest ei mahugi. Seetõttu lõikasin õunad pooleks, eemaldasin ka saba- ning nabakohad (mullabakterite saastuse vältimiseks, ikkagi maast korjatud ubinad).

"tilli ja mustsõstralehti"

Neid viimaseid on küll suht võimatu kuskilt hankida. Kuna mul kodus on ainult peenikest tilli, siis jäi ka tilli-variant ära, sest see oleks hakanud marinaadi pinnal hulpima ning ilmselt seal ka (valesti) käärima. Paarkümmend kuivatatud mustsõstra lehte mul suvest oli, need suskasin vaheldumisi õuntega purki.

Osad retseptid sisaldavad lisaks soolale ka suhkrut või mett magusaineks. Mina peaksin panema ainult soola, kuid seda üsna rohkesti: 300g 5l vee kohta.

"kaeraõlgi kuldse värvi saamiseks"

Samuti kuskilt ei saanud, järgmisel sügisel üritan ka neid koguda :P

"võib maitseks panna ka piparmünti"...

On, aga ei pane- säästan need pigem tee jaoks. Kuivatasin ekstra terveid purustamata piparmündilehti, et teed mugavam kurnata oleks ja marinaadi ma neid praegu panna ei raatsi. Soola panin 7 teelusikatäit 1,5 l vee kohta. Seemneks lisasin veidi täna turult toodud hapukapsast. Õunu sai purki 4,1kg, kui vannitoakaalu uskuda.

Loodan, et käärimisprotsessi käivitajad on õuntel kapsaga ühised - hapukapsamüüjal oli igatahes kapsa seas lisaks porgandile Antoonovka tükke.

Eks paistab, mis sealt tuleb. Purgid jahedasse- 16-18 kraadi.

India mereriis

Vahepeal on olnud nii kiire, et pole aega saanud blogida. Minu suur uudis on see, et mul on uus koduloom: india mereriis (suured tänud Katrinile).

Selline soolakristallide moodi loom, millega saab teha kääritatud jooki. Minule meenutab natuke kalja ja ilmselt on seal ka pisuke kraad sees. Enamus kasvatajaid soovitavad teda kasvatada suhkruvees, kuid mina, kui suhkrut mitte armastav inimene, panin algatuseks mett. 15-20 rosinat tuleb ka lisada. Minu info pärineb põhiliselt siit allikast: http://www.rate.ee/blog/1146062/india-mereriis

Hoidsin toas, üle purgi panin õhukese sünteetilise kanga äädikakärbeste vastu. Kahepäevane tõmmis on supermõnus. Olen aru saanud, et seen ei talu metalli, st mitte segada metalllusikaga ega kurnata metallsõelal. Paar korda unustasin, kuid vahet ei ole täheldanud seene elulemusele mitte mingisugust... Kõige kangem tõmmis, mida olen teinud, on nelja päevane. Kahtlustan, et kui kauem hoida, siis sureb seen sinna sisse ära. Kuival ja loputatuna peaks säilima külmkapis kuni viis päeva, siis tahab jälle süüa saada (seda ei ole veel katsetanud).

Kuidagi murelikuks tegi, et kasvatasin mis ma kasvatasin, kuid seenekogus ei suurenenud karvavõrdki. Loputades panin veel peene riide sõelale peale, et midagi kaduma ei läheks- ikka mitte midagi.

Proovisin siis suhkruga (rafineerimata roosuhkur, ka pildil on roosuhkrulahus, seen ise purgi põhjas), mida uhasin 4 suurt supilusikatäit liitri vee kohta. Esimese 12 h lõpuks tundus juba silma järgi, et seent on poole rohkem. Lõpuks, 2 päeva möödudes, kui asi valmis ja seene pesemiseks läks, sain aru, et nii oligi. Suhkruga jook on ikka täiesti teise maitsega ka. Rafineerimata pruun suhkur annab annab mõrkja, kohati isegi kibeda (kuid üldse mitte ebameeldiva) varjundi, mis meenutab õlut. Meega jäi maitse ilmselgelt mahedam. Suhkruga tehtud joogil oli samas väga ilus tumepruun värv, kui hinnata kaubanduslikku välimust. Ja nüüd on mul osa seent külmkapis ootel. Seda ma siis tahtsin. Võibolla homme võtan ennast kokku ja proovin, kuidas see maitseb, kuigi netimaterjali järgi seent ennast ilmselt keegi ei söö. Jagatakse sõpradele või läheb prügikasti.

Mee-ideed ei tahtnud veel maha matta: panin seenele 4-5 lusikatäit mett koos paarikümne rosinaga. Mis selgus - peale kolmepäevast ootamist ei olnud seen meega hakkama saanud, meevesi oli veel tuntavalt magus, st sisaldas palju jääksuhkrut. Samas ka orgaanilisi happeid oli palju, võibolla tekib neid meest kuidagi rohkem? Seene kogus polnud ka suurenenud. Võibolla mul on siis sattunud suhkruga treenitud alamvorm, mis mee suhtes kuidagi auksotroof vms?

Publish Post

Õunad, õunad!

Olen suure kuhila ilusate suurte ja magusate õunte õnnelik omanik!!!

43 kg ei olegi nii hirmus palju. Ilmselt jagub seal natuke ka säilitamiseks, sest tavaliselt nad kipuvad kuidagi enne otsa saama...

Täna õhtul tekkis natuke aega töö kõrvalt ka säilitamisega tegeleda, lõikasin esimesed poolteist kasti kohe kuivatisse. Tervisehädadest on vahel kasu ka- kui trenni ei saa minna, siis saab kodus kasulik olla, vähemalt seni, kuni ei ole vaja ette kummarduda.

Talvel teen õunamoosi ja -kompotti ja kui üle jääb, siis ka krõpsu ning kooki. Suured plaanid :P

Äädikakärbsehooaeg

Kõige toredaga, mis aiast ja turult leida võib, käib ikka mingi jama ka kaasas. Äädikakärbsed. Mul sai eile neist täiesti villand ja siis tõmbasin mõned nende lemmikpaigad tolmuimejaga üle. Mitte otsikuga, aga lihtsalt toruga. Töötab! Täna on elu palju rahulikum. Ilmselt välja nad iseseisvalt ei saa. Peab ainult valvama, et kogemata mõnd õuna või ploomi tolmuimejasse ei tiri :P

Päikesekuivatatud kurgid?

:)

Kurkidega on kerge - kasutasin pisikesi ja karvaseid lühikesi avamaa kurke. Lõikasin nad viiludeks ja panin restile. Ei mingit mustkunsti, kuivavad kiiresti ja probleemitdeta :P

Hea-hea!

Kusjuures kuivatamiseks valisin kurgid, mis on veel piisavalt väikesed, et sisemine viljaliha on rohekat tooni. Kohe, kui see kaob, on kurgid juba teise maitsega ja jäävad palju kiulisemad, see on juba toorlelt süüeski tunda.

Päikesekuivatatud tomatid

Tjah, proovisin neid vahepeal teha, aga untsu läks mul see plaan. Ladusin kuivati suht tihedalt täis ja esimesel päeval tundus ok, kuid teisel õhtul käisin neid katsumas ja unustasin pärast masina sisse lülitada. Hommikuks oli tomatitel juba kummaline lõhn ning viilude alumised küljed olid heleda hallitusega kaetud. Ja kusjuures just need osad, mis idee poolest ei olnud õhku saanud. Paha lugu - kogu kupatus läks prügikasti...

Uurisin siis veebist ka, et mismoodi soovitatakse tomateid kuivatada.

Enamus kusjuures soovitab seemned eemaldada ja väikesed tomatid pooleks lõigata, mõned lõikavad ka viiludeks. Mina tahaks ikka seemned alles jätta, juba sellepärast, et nad maitsevad nii head. Eemaldasin ainult rohelise viljakinnituse otsa.

Eile panin uue satsi kuivama ja seekord tõstsin esimese kuivamistunni temperatuuri 50C kanti. Tomatid viilutasin ettevaatlikult ära, niiet iga viilu sisse jäid seemned ja alles. Eelnevalt pesin üle kõik paraflex-lehed ja ka tomatid, et ei oleks hallituse ohtu. Tagantjärgi mõtlen, et eks ma ise olen ka juhm, sest vahepeal oli tomatitega koos kuivatis veel seesamiküpsis ning eks sealt see hallitus või pärm tuligi. Niiet sel nädalal ei mingit küpsist enam. Peale esimest tundi oli õrn kuivanud kiht juba tomati ülakülgedel olemas. Nüüd tõstsin tomatid teisele, ilma paraflex-leheta raamile, mille põhjas on augaud ja keerasin viiludel ka teise külje. Tunni pooleteise pärast keerasin uuesti. Siis võtsin juba temp 41C peale ning võis märgata, et viilud hakkasid vähem kinni jääma. Töötab! Veel paar keeramist ja täna hommikuks on nad juba peaeegu valmis! Kasutasin vaid kolme raami 9-st, sest ilmselt on niiskus seal sees suht suur, aga ikkagi alustuseks on hea. Võibolla järgmine kord panen rohkem...

Panin veel tähele, et kuivatamiseks peaks tomat olema üleni küps, võimalikult plekkideta (muidu toon pärmi juba kaasa koos muljututd kohaga) ning soovitavalt lihatomati tõugu. Maitselt muidugi miski üle "Vilja ja "Malle " ei saa, kuid need kipuvad olema seest rohelised ja tundlikud muljumisele, samuti on neil palju seemneid ja lahtist mahla. Eks kuivatan neid edaspidi, kui tehnoloogia selge. Praegu läks loosi lihatomat "Jenna"

avastusi

# kala ei võta ja kala ei ole

# suured forellid on kas surnud või ära söödud ja väikesed on mudamaitsega

# marketist ostetud tundmatu päritoluga sibul ei lõhna üldse mittemillegi järgi ja maitseb peaaegu samamoodi nagu lõhnab :(

# turult ostetud sibul suudab peletada inimesi, on tugeva maitse ja iseloomuliku lõhnaga

# kuulsin, et tikreid säilitati vanasti purgis-pudelis, millesse kallati külm allikavesi ja kaanetati kinni. Pidada seisma (ilmselt siis jahedas sahvris või keldris) aga see kes täpsemalt teadis on ilmselt surnud või liiga vana

# väikesed karvased kurgid maitsevad paremini kui suured ja siledad

# praegu on tomati kõrghooaeg ja ilmselt septembrist hakkab tomati hind juba tõusma...

# müüa on juba üsna mitut sorti eestimaist õuna

# palju õuna ei ole tegelikult hea

# http://web.zone.ee/vision/surnudarstid.php

# kultuurmustikad on iga põõsas ise maitsega

# külm võttis kultuurmustikad ära, neid eriti ei ole

# Jõgeva turult saab päris eestimaist viinamarja, nii punast kui valget

# kui panna murulauku kuivatisse, siis levib tugev aroom. Mõne tunniga on murulauk piisavalt kuivanud, et masin ta välja puhub :( Alumised kaks sahtlitäit jäävad alles.

oh üllatust

Laupäeva hommikul avastasin, et Jõgeva turul on mõned asjad isegi kuni poole odavamad kui Tartus. Igaljuhul hankisin ma sealt kommimaterjali (üle kolme kilo musti sõstraid) ja hulganisti kohalikke tomateid. Turult tulles avastasin, et minu lemmik Jõgeva väljasõit on blokeeritud tohutu hulga mootorratturite poolt. Nende rivi ei paistnud lõppevat :D Oleksin võinud sinna rooli taha uinuda (vaarikaralli annab ikka veel tunda) . Mingil aastal sai ju esinetudki Jõgevatreffil. Tundub, et tantsutüdrukust on saanud suvega kokatüdruk.

...

Öösel õnnestus mul need 3 kilo ka auguliseks torgata ja mõningaste mööndustega uneaja arvelt on nad nüüd kuivatis. Olen juba päris osav, kuna paremat tehnoloogiat ikka kuskilt pole võtta. Varsti võin pakkuda torkamisteenust.

Tänaöiseid avastusi veel: valge osa sibulast on jahvatatult pisut õline ja ei taha kuidagi kohvimasina küljest ära tulla. Samuti pole tal sellist toredat aroomi nagu rohelistel pealsetel. Mul jäi väike kahtlus, et võibolla oleksin pidanud need valge sibula tükid kuivatis eraldama üksteisest, ka kihiti, et jäid veel veits niiskeks v midagi. Roheline osa samas oli just selline nagu peab, tuli mõnus pulber. Osa valget läheb täna kuivatisse tagasi - kontrollin, kas olukord muutub kui edasi kuivatada. Praegu vist veel mahub sinna. Vaarikad olid peaaegu kuivad, sain nad poole võrra kokku tõsta. Aga no igavesti kaua läheb nendega...

Palju tööd ja palju villa

Vahepeal on päris palju juhtunud aga pole aega saanud üldse blogida. Muuseas olen nüüd täispika sügavkulmiku omanik, ei saanud ikka kuidagi enam ilma.

Tähistasin seda 15-tunnise tööpäevaga, mille käigus korjasin 15 kg vaarikaid (nüüd olen ka veel neegripäevituse omanik) ning hoidistasin neist umbes 10. Korjasin veel lisaks ka mingi hoomamatu koguse punaseid sõstraid. Võibolla oleks veel midagi korjanud, aga vihm tuli selga. Osa vaarikaid jagasin õnneks laiali ka napilt enne kui südaöö kätte jõudis. Suhtlemisadekvaatsuse olin selleks kellaks juba minetanud. 4h magamist on ilmselgelt liiga vähe 15 töötunni kohta :)

Ahjaa, sain teada, et vaarikad on kõige viksimad juuli eelviimasel nädalal. Minu saak kippus juba vesisemaks.

Täna hommikul avastasin, et lisaks vaarikatele on vaja veel realiseerida üsna mitu Vilma sibulat. Hakkisin nad ära ja panin kuivatisse. Need on ilmselgelt kanged - tundliku ninaga inimesed lahkuvad selle peale toast poole tunni jooksul :P

Katsetasin ka MR marjamahlapressi ära. Kuna sügavkülmakarbid on elamisest otsa saanud ja poes poole kallimaks läinud, siis tundus tore proovida mahlategemist. Põrand sai kokku, elamine sai kokku, mina ja Tenno said kokku (mahlaga). Närvid said ka räsitud :) Lõpuks õnnestus saada mingi kogus paksemat sorti mehu, mis läks jääkuubikukottides sügavkülma. Sellest peaks saama tulevikus toredat külma jooki. Mahlapress tegi tahkest osast sellise armsa vorstikujulise väga kange tahke massi. Oleksin hea meelga ka sellest midagi kokku keeranud, aga väidetavalt peab mahlapressi huvides marju roogudega sisetama ja seega viskasin roogudega kestavorstid ära. Järgmine kord vähemalt katsetan ilma roogudeta, äkki õnnestub sedasi ka marjavorsti saada.

Punasesõstraküpsised

Nagu ikka panin asju täiesti umbmääraselt, tunde järgi.

Purustasin saumikseriga kamalutäie punaseid sõstraid,

segasin saadud massi lisaks 24h leotatud seesamiseemned ja u 4x vähem leotatud linaseemneid, lisasin mett, kuni Tenno ütles, et on piisavalt magus. Lõpuks sai natuke kaneeli ka juurde.

Kuna saadud konsistents oli mu meelest kuivatisse panemiseks liiga vedel, lisasin veel pisut leotamata seesami- ning linaseemneid (alguses plaanisin seemneid palju vähem leotada, kuid vahepeal oli hirmus kiire ning polnud aega küpsiseid teha ja siis jäi nii).

Lasksin massil pool tundi taheneda ja siis määrisin kuivati plaadile. Kuivas kuivatis 41C juures umbes 2 ööpäeva ja välja tuli poolteist lehte küpsist.

Ei julge öelda, et maitseb hea - minule maitses ja Signele ka, kuid Tenno ütles, et see ei meenuta mitte midagi.

Sõstrasaaga

Ootamatult olen poole ämbri punaste sõstarde omanik, mis ilmselt kõik sügavkülma ei mahu, niiet tuleb hakata süvenema mahlategemise maailma. Ilmselt ülejäänud marjadest teen küpsiseid :P Mingi visioon juba on. Ja osa panen ju ka koogi sisse. Lõbus :)

selline nädalavahetus...

Öelge mulle :"Ma käisin Folgil!" ja ma ütlen teile, et ma käisin paradiisis :P

Koht, kus soe vesi kukub ise pähe, vees elavad kalad on nõus laskma end püüda ja süüa, ümberringi on mets täis kukeseeni lausa igal sammul ning päike soojendab mõnusalt...

Hommikul ärkasin lärmi peale. Võikad hääled ei lasknud magada enam. Haigrud olid ärganud ja vestlesid kõnekalt. Kui see oli kestnud juba tunni, siis ajasin end üles ja läksin telgist välja. Päike oli juba metsa tagant tõusnud ja hakkas telki soojendama. Samas laulis kukk ja haigrud vaikisid - vahetus oli üle antud.

Halb lugu on see, et mul on sügavkülm nüüd täis igasugu head-paremat ja kuivatisse mahtusid hädavaevu kukeseened juurde. Laes kuivavad reedel turult toodud tillipuntrad ja homme ootavad korjamist punased sõstrad ning teoreetiliselt on mulle lubatud ka hüpersuperhead tikrid reserveerida turul niiet ma ei tea kuhu ma nad panen :(

Homme pean koostama plaani teisipäevaseks filmiõhtuks, kus lubasin teha "a la Terrible't". Samas on nats juba igav, sest on teada, et see tuleb maitsev välja. Äkki katsetan hoopis midagi uut?

Ull pää ja pallu vaiva

Täna veetsin mitu tundi kahvel pihus ja hoidistades. Te ei usu?

Lugu väga lihtne - hankisin turult suhkrumagusiad musti sõstraid ja plaanin neid talveks kuivatada. Selleks, et marjad ka tegelikult kuivaks, tegin neile kahvliga augud sisse :S. Olen aru saanud, et normaalsed inimesed pressivad algul mingi koguse mahla välja ja kuivatavad kestasid, aga ma hetkel ennast miski mahlategijana eriti ette ei kujuta, niiet proovin seekord sedasi kogu marja kuivatada. Hetkel olen üsna veendunud, et järgmisel hooajal mõtlen midagi paremat välja või vähemalt üritan seda kuidagi mehhaniseerida.

Praegu on nad terve päeva kuivatis olnud ja pole seda nägugi, et kuivama hakkavad. Ses mõttes on kurb, et Eestimaa suvi on nii lühike, et ma ei suud a ilmselt pooligi asju kuviatada, mida plaaninud olen. Kuivati huugab 24/7 ja on kogu aeg midagi täis aga aega läheb ikka hiiglama palju enne kui uue laari saan panna. Ja mina veel kaalusin, et kas 9 sahtlit on ikka liiga palju. Teine võiks vähemalt samasuur veel olla... Oh seda ahnust.

Avastasin veel, et euromündid on ka millekski head (suured ja rasked). Kuna mu Excalibur kipub paraflex lehti ära puhuma, siis panen igasse ventilatoripoolsesse nurka üke v kaks münti. Siis jääb laperdamine kinni. Vastasel korral asjade kuivades lükkab masin nad ühte hunnikusse kokku, hea kui välja ei puhu. Esimene kogemus sibula kuivatamisega oligi selline, et kui hommikul asja progressi uurisin ja kaane eest ära võtsin, oli tuba korraga lendavaid sibulaid täis :) Oleks pidanud ikka enne piilumist välja lülitama!

Salat

Parim hädaabi, kui on isu hapu asja järele.

Hakkida üks suuremat sorti õun, koorima ei pea. Lisada paar peotäit purustatud jõhvikaid kastmeks, maitseks kaneeli. Jõhvikate kogus sõltub hapu-vajaduse suurusest :). Lihtne aga geniaalne retsept ja valmib kiirelt.

Kokteil

Lemmik on kreemistatud banaan mõne külmutatud marjaga, näiteks mustikaga. Kui lisada veidi vett siis saab selline kokteili moodi asi. Olen korra proovinud lisada ka rummi, sai kohutavalt hea. Rummi maitset on väga vähe tunda, seega saab seda panna üsna palju. Aga pähe hakkab hullusti :D

Kõrvitsapüreesupp

Kõrvitsasupp/püree, mugandustega Sille Poola blogist http://paikesetoit.blogspot.com/.

Külmutatud või toored kõrvitsakuubikud, paar lehte kapsast, mõned maapirnid, peotais nisuorast, 1 valmis avokaado (peab olema selline kreemjas seest), tilli ja peterselli (jahvatatud on hea, see annab tugevama maitse), jahvatatud puravikku ning veidi soola. Olen lisanud ka pisut külmpressõli, linaõli on lemmik, aga ka oliivõli on hea.

Külmutatud kõrvitsakuubikud lasen enne veidi sulada, muidu nuimikser ei saa hakkama. Külmutamata kõrvitsaga ei ole seda muret. Kapsa ja maapirnid võiks ka enne veidi väiksemaks teha, siis saumikseril lihtsam. Kuna külmutamata kõrvitsaga tuleb paksem supp, siis olen vahel lisanud neile ka ühe tomati.

Nisuorase olen kääridega lõiganud hästi-hästi peeneks, sest muidu jäävad kiud mikseri terade vahele kinni. Sama probleem on värske tilli ja peterselliga.

Kogu see kompott siis lihtsalt mikserdada ja ongi valmis. Mina kasutan 700W saumikserit, aga ilmselt saab köögikombainis ka.

Kook "a la Terribile"

Mõtlesin, et kirjutan retsepti üles, päris hea tuli :)

Kui kunagi fotokas tekib, siis panin kindlasti pildi ka.

Koogil on päris mitu kihti.

Põhi: india pähkel, kuivatatud datlid, kuivatatud ploomid, rosinad, kardemoni. Suvalises vahekorras maitse järgi panna. Tundub, et töötab küll. Alustuseks jahvatada/purustada india pähkel köögikombainis, siis sama rosinate, datlite ja ploomidega. Rosinad võiks ilmselt täitsa eraldi teha, sest kui kogu kompott kokku segada siis masin läheb hulluks. Rosinaid saabki seni purustada, kuni masin on tekitanud suure kleepuva palli ja seda ringi hakkab ajama. Datlite ja ploomidega suht sama lugu. Lihtsam on ilmselt need pärast sõtkumismeetodil segada pähklipuruga kokku.

Põhi suruda koogivormi ja moodustada sellest koogi põhi ja kui piisab, siis hea oleks, kui saaks ka seinad.

Edasi tuleb hapukas vedelam kiht, siin on katsetatud juba variante.

A) leotatud kuivatatud õunad ja jõhvikad kaneeliga

B)hapud vaarikad ja leotatud kuivatatud õun kaneeliga

C)hapud vaarikad ja kuivatatud aprikoosid kaneeliga (minu lemmik)

Kolmas kiht, see jälle tahkem:

variandid

A) Leotatud päevalilleseemned, jaanikauna pulber, mett maitse järgi.

B)leotatud päevalilleseemned, mõned mustikad, mett maitse järgi, soola

Seemned purustad koos lisandidtega kombainis ja kuna alumine kiht on vedel, siis tuleb sellest massist voolida lapikuid tükke ja ettevaatlikult kreem ära katta. Meenutav veidi krohvimist või kollaazi :P

Kui tahta mitmekihilisemat kooki, siis Signega kordasime kolmandat kihti, aga selle alla sai veel üks kiht kreemi, mis koosnes püreestatud banaanist ja purustatud kuivatatud datlite segust. Väga ilus värv sai igatahes ja maitses ka super, selline shokolaaditükkidega kreemi mulje jäi. Mu meelest sai siia ka kaneeli või kardemoni lisatud, aga kumba, enam ei mäleta. usun, et mõlemaga tuleb hea.

Viimane kiht on siis krooniks, see võiks olla kreemistatud banaan mõne marjaga (mustikas, maasikas vms), või jaanikaunaga, tuleb veel shokolaadisem.

Kaunistuseks võib koogile peale panna ka veel mingied marju.